Hüvitamine on tööhüvitamise ehk kompenseerimise protsess, mille käigus tööandja määrab kindlaks tehtud töö väärtuse ja tasub selle eest.



Hüvitamine jaguneb:
  • rahaline
  • mitterahaline


Mitterahaline hüvitamine koosneb:
  • Sobivast ja meeldivast tööst (meeldiv töö, eneseteostuse võimalus jmt)
  • Töökeskkonnast (töötingimused, tööaeg, kaastöötajad ja juhtimine jmt)

Rahaline hüvitamine koosneb:
  • Otsene hüvitamine (töö tasustamine = palk + (lisatasu + preemia)
  • Kaudne hüvitamine (organisatsioonipoolne töötajate kindlustamine, sotsiaalabitoetus, puhkusetasu, soodustused)
Tööhüvitamise tegurid moodustuvad väljastpoolt organisatsiooni, organisatsioonist (tööhindamine ja organisatsiooni töötasustamise poliitika) ja töötajast (isikupära) tulenevatest mõjudest.


  • Organisatsiooni väliskeskkonda iseloomustavad enim ühiskonna majandustingimused. Töötasu suurus oleneb suurel määral riigi, regiooni, majandussektori ning organisatsiooni majandustingimustest ja arengutasemest
  • Töö hindamine on protsess, mille käigus uuritakse ja hinnatakse süsteemselt ametikohti, määratakse nende keerukus ja olulisus organisatsioonile ning hinnatakse seal tehtavat tööd
  • Organisatsiooni palgapoliitika sõltub organisatsiooni strateegiast ja poliitikas. Paneb aluse töötajate rakendamise ja töötasustamise põhimõtetele, millele tuginedes kujundatakse välja sobiv hindamis- ja töötasustamissüsteem
  • Töötajate isikupära arvestamisel lähtutakse töötaja pädevust iseloomustavatest teguritest (kvalifikatsioon, kogemused, tööstaaz, potentsiaal, mõjukus)
  1. Kvalifikatsioon- teadmised, oskused, omadused
  2. Kogemused – töötaja senine tegevus
  3. Tööstaaz – on pädevuse ja töö tulemuslikkuse eelduseks
  4. Tööpotentsiaal – nn järelkasvu kindlustamine organisatsioonile (töötaja tööalased võimalused tulevikus)
  5. Mõjukus – töötaja mõju teatud isikutele ja protsessidele
  • Töötasustamise põhiprintsiibid on töötasustamise põhimõtted, millest organisatsioonid juhinduvad. Töötasustamine põhineb kas indiviidi või grupi tööl või nende kombinatsioonil.
Töötasustamise vormideks on:
  • ajapalk,
  • tükipalk,
  • lisatasu,
  • preemia,
  • kasumi jaotamine,
  • omandisuhetesse jaotamine.
Palga arvutamise ja maksmise kord määrab kindlaks palgaarvestusaja ning palgamaksmise korra ja tähtajad. Palk arvutatakse kogu palgaarvestusaja kestel tehtud töö ja tööandja poolt vastuvõetud töö eest. Organisatsioonid arvestavad kõigi töötasukuludega (koos kõigi maksudega, st brutopalk + sotsiaalmaks + töötuskindlustus) maks), töötajad aga bruto- ja netopalgaga

Brutopalk on töötaja poolt teenitud rahaline töötasu, millest tuleb maha arvestada üksikisiku tulumaks ja kogumispensionimakse (kui töötaja on ühinenud pensionifondiga) ning töötuskindlustusmaks %.

Riigi kehtestatud maksete mahaarvamine brutopalgast võimaldab kindlaks määrata netopalga, ehk palga mille töötaja saab kätte.